Transpordiamet
Selle aasta algusest hakkasid kehtima Liiklusseaduse muudatused, mis reguleerivad kergliikuriga liiklemist. Kuna uus sõidukiliik kogub üha populaarsust, tasub uued nõuded ja soovitused üle korrata.
Kergliikur on ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis. Kergliikurid on näiteks elektriline tõukeratas, monoratas, elektrirula, tasakaaluliikur ja muud sarnased kerged elektrilised sõidukid.
Selleks, et kergliikuriga sõit oleks ohutum:
- kanna jalgratturikiivrit (kohustuslik kanda alla 16 a kergliikurijuhtidel);
- kasuta erksavärvilisi riideid, et kaasliiklejale paremini märgatav olla;
- vali rahulikum liikluskeskkond ning tee- ja liiklusoludega sobiv sõidukiirus, selleks et toime tulla ootamatuste ja ohtudega (näiteks kõrged äärekivid, ebatasane teekate jms);
- alati arvesta võimalusega, et teised liiklejad ei pruugi kergliikurit märgata ning võivad käituda ettearvamatult.
Kas kergliikur on tehniliselt sõidukorras?
Selleks peab kergliikuril küljes olema:
- töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem;
- tasakaaluliikuri puhul iseeneslikku liikumist takistav seade;
- signaalkell, välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul;
- ees valge ja taga punane tuli ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli, välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul. Pimeda ajal või halva nähtavuse korral on kohustuslik sisse lülitada ees valge ja taga punane tuli. Kui kergliikurile ei ole selle ehituslikke iseärasusi arvestades võimalik paigaldada nõutud tulesid, siis on sellise sõidukiga pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõiduteel liiklemine keelatud.
Kergliikuriga võib liigelda jalgrattarajal (10.-15. peab omama jalgratta juhtimisõigust); jalgrattateel; jalgratta- ja jalgteel; jalgteel ning kõnniteel. Sõita võib ka õuealal. Kui puudub ülalnimetatud tee või teeosa või selle seisukorra või liiklusolude tõttu on seal sõitmine oluliselt raskendatud, tohib kergliikuriga sõita sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral. Sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral võib iseseisvalt liigelda 10.-15. a kergliikurijuht, kui ta omab jalgratta juhtimisõigust. Alates 8. a lapsed võivad sõidutee paremas ääres ja jalgrattarajal liigelda ainult täiskasvanu järelevalve all. Alla 8-aastased lapsed ei tohi ka koos täiskasvanuga jalgrattarajal ja sõidutee ääres kergliikuriga sõita.
Arvesta jalakäijatega!
Kergliikurijuht peab vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda (sh ohutu külgvahe möödumisel).
Mida peab veel jälgima?
Juhtrauaga kergliikuri juht peab sõites hoidma juhtrauast kinni vähemalt ühe käega.
Asulas tohib kergliikurit peatada ja parkida ka kõnniteel, jättes jalakäijale kõnniteel vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
Raudteed peab ületama raudteeülekäigukohas jalgsi, kergliikurit käekõrval lükates või käes hoides. Raudteeülekäigukohas raudtee ületamine sõites on keelatud. Kergliikurijuht võib reguleerimata ülekäigurajal või ülekäigukohas teed ületada ainult jalakäija tavakiirusel (u 3-7 km/h). Kui kergliikurijuht ületab sõiduteed ülekäigurajal sõites, siis puudub tal teiste juhtide suhtes eesõigus. Sõidukijuhid peavad kergliikurijuhile andma teed vaid sellisel juhul, kui kergliikurijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohas sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.
Kergliikurijuhil on ohutum sõidutee ületada jalakäijana, kergliikurit käekõrval lükates või käes hoides. Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed lähenev kergliikuri juht peab vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega. Jalgteel, kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel piiratud nähtavusega teede lõikumiskohale lähenedes ja seda ületades peab kergliikurijuht vähendama kiirust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees. Jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee ja sõidutee reguleerimata lõikumiskohas, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskohas, peab kergliikurijuht andma teed teel liiklejale, kui tee andmise kohustus pole
liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.
Kergliikurijuhil on keelatud:
- lasta vedada enda juhitavat sõidukit looma või teise sõidukiga;
- vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;
- vedada järelhaagist, mis ei ole valmistatud vedamiseks kergliikuriga.
- olla joobes ja tegeleda juhtimise ajal kõrvalist tegevustega (nutisedamed).
Ohutut liiklemist!